Teie ostukorv on tühi.
Vilt-kirsipuu "Divnaja"
Viltkirss - Cerasus tomentosa (Thunb.) Wall. = Prunus tomentosa.
Talvekindel ja vähenõudlik viljapuu.
Kasvab mäenõlvadel Jaapanis ja Loode-Hiinas.
Põõsas kuni 2-3 m kõrgune laia munaja, tiheda võraga. Oksade koor hallikate toonidega; üheaastased võrsed tihedalt karvased.
Lehed ovaalsed või ümarovaalsed, tipus teravad, pealt hallikasrohelised, alt viltjalt karvased, gofreeritud, väikestel, hallikarvalistel leherootsudel.
Sügisperioodil värvuvad lehed punakaks või kollaseks. Õied roosakasvalged, lõhnavad. Õitsemine on väga värvikas ja rikkalik, kestab 7-10 päeva.
Viljad kerajad, helepunased, lühikestel viljavartel, karvased, meeldiva õrna maitsega. Vilja kannab 3-4 aastaselt. Hea viljakandvuse korral on oksad nagu viljadega kaetud. Sel perioodil on raske tema dekoratiivsusega võrrelda.
Viltkirss on tavalisest kirsist talvekindlam, kuid ka temal külmuvad mõnikord võrsete tipud. Ta talub kergemini mulla kõrgemat happesust ja põhjavee lähedust.
Vilja kannab kolme-nelja aastaselt, kuid elab lühikest aega - kuni 10 aastat.
Tuleb meeles pidada, et tema juurekaela närivad talvel sageli hiired, seetõttu on sügisel soovitav põõsa alla panna hariliku koerahamba (Cynoglossum officinale) oksi viljade-takjatega või määrida põõsa alust närilisi eemale peletavate ainetega.
Paljundatakse seemnetega, suvise pistikutega, sorte - poogimisega. Tänu varajasele ja rikkalikule õitsemisele, ilusatele ja maitsvatele viljadele pakub see kahtlemata huvi nii haljastajatele kui ka aednikele-harrastajatele. Hea üksik- ja hõredarühmalistes istutustes, metsaservadel.
Laialdaselt kasvatatakse Venemaa keskosas ja Kaug-Idas. Tal on mitu aiavormi. Kultuuris alates 1870. aastast.
Talvekindel ja vähenõudlik viljapuu.
Kasvab mäenõlvadel Jaapanis ja Loode-Hiinas.
Põõsas kuni 2-3 m kõrgune laia munaja, tiheda võraga. Oksade koor hallikate toonidega; üheaastased võrsed tihedalt karvased.
Lehed ovaalsed või ümarovaalsed, tipus teravad, pealt hallikasrohelised, alt viltjalt karvased, gofreeritud, väikestel, hallikarvalistel leherootsudel.
Sügisperioodil värvuvad lehed punakaks või kollaseks. Õied roosakasvalged, lõhnavad. Õitsemine on väga värvikas ja rikkalik, kestab 7-10 päeva.
Viljad kerajad, helepunased, lühikestel viljavartel, karvased, meeldiva õrna maitsega. Vilja kannab 3-4 aastaselt. Hea viljakandvuse korral on oksad nagu viljadega kaetud. Sel perioodil on raske tema dekoratiivsusega võrrelda.
Viltkirss on tavalisest kirsist talvekindlam, kuid ka temal külmuvad mõnikord võrsete tipud. Ta talub kergemini mulla kõrgemat happesust ja põhjavee lähedust.
Vilja kannab kolme-nelja aastaselt, kuid elab lühikest aega - kuni 10 aastat.
Tuleb meeles pidada, et tema juurekaela närivad talvel sageli hiired, seetõttu on sügisel soovitav põõsa alla panna hariliku koerahamba (Cynoglossum officinale) oksi viljade-takjatega või määrida põõsa alust närilisi eemale peletavate ainetega.
Paljundatakse seemnetega, suvise pistikutega, sorte - poogimisega. Tänu varajasele ja rikkalikule õitsemisele, ilusatele ja maitsvatele viljadele pakub see kahtlemata huvi nii haljastajatele kui ka aednikele-harrastajatele. Hea üksik- ja hõredarühmalistes istutustes, metsaservadel.
Laialdaselt kasvatatakse Venemaa keskosas ja Kaug-Idas. Tal on mitu aiavormi. Kultuuris alates 1870. aastast.
VILT-KIRSS - tänu varajasele ja rikkalikule õitsemisele, ilusatele ja maitsvatele viljadele pakub viltkirss kahtlemata huvi nii haljastajatele kui ka aednikele-harrastajatele.
Väga hea see kirss on üksik- ja hõredarühmalistes istutustes, metsaservadel.
Viltkirss on puu või põõsas, mille kõrgus on kuni 2-3 m ja tihe võra. Lehed on ovaalsed või ümarovaalsed, tipus teravad, hallikasrohelised. Sügisperioodil värvuvad lehed punakaks või kollaseks. Õied roosakasvalged, lõhnavad. Õitsemine on väga värvikas ja rikkalik (mais - 7-10 päeva jooksul). Viljad on kerajad, erkpunased, lühikestel viljavartel, karvased, meeldiva õrna maitsega.
Vähesed viljapuud suudavad tema dekoratiivsusega võrrelda!
Agrotehnika.
Kirss on valgustarmastav, põuakindel ja talub hästi linnatingimusi. Seemnetega paljundamisel külvatakse suvel, samuti sügisel ja kevadel. Kevadisel külvamisel on vaja stratifitseerimist kogu talve jooksul. Kirsi istutamiseks valitakse kõrgendatud reljeefielementidel alad, kus on hea õhu- ja mulla drenaaž. Taim eelistab kergeid ja keskmisi saviliivmuldasid, rasked savimullad ilma vastava eelneva kultiveerimiseta talle ei sobi.
Hooldus seisneb võitluses närilistega, väga mõõdukas kastmises ja regulaarses väetamises.
Tema saladused...
Viltkirssi ei leidu meie põhjamaises aias sageli, kuigi see on ideaalne variant aednikule-esteedile, kes püüab aias ühendada viljakultuuri kasulikud omadused dekoratiivsetega. Ja tal õnnestub suurepäraselt ühendada mõlemad need omadused!
Kevadel on viltkirsi põõsad täielikult kaetud kahvaturoosade või isegi tumepunaste õitega (olenevalt sordist), mis oma ilu poolest annavad punkte kuulsale Jaapani sakurale.
Suvel näeb see aias efektselt välja tänu ebatavalistele karvastele lehtedele.
Ja sügisel hämmastab kujutlusvõimet marjade rohkus - neid on nii palju, et raskuse tõttu oksad painduvad kuni maani, muutes põõsa eredaks purskkaevuks.
Et nautida tema ilu ja saada hea saak, tuleb arvestada selle kaunitari mõningate kapriisidega:
* Vähem kui kolme sorti ei istuta.
Viltkirss on iseviljatu taim (ei saa ennast ise tolmeldada), seetõttu peaks krundil kasvama vähemalt 3 erinevat sorti.
* Turvast ei pakuta.
See kirss armastab kergeid saviliiv- või liivmuldasid, kuid rasketel ja niisketel muldadel (eriti turbamuldadel) kasvab see väga halvasti
* Varju ei istutata.
Viltkirss armastab päikeselisi kohti, kuna varjus tema marjad mädanevad otse okstel.
* Sageli ei väetata.
Viltkirsile piisab ühest väetamisest aastas (kohe pärast õitsemist): 10 l kõdusõnnikut või komposti, 50 g topeltsuperfosfaati ja 1 spl kaaliumsulfaati. Kõik väetised tuleb hoolikalt segada ja ühtlaselt põõsa alla puistata, mitte sügavalt mullaga läbi kaevata ja ohtralt kasta kogu tüve ümbruse projektsiooni ulatuses.
* Võra ei tihendata
